Maja ajalugu

Vabriku tn 3 kinnistu (praegu Vabriku tn 2)

Esimesed andmed eraldi kinnistu kohta Vabriku tn 3 on säilinud aastast 1809, mil see eraldati Rakvere mõisa maadest ja mil valitseja Reinhold Johann Damm selle mõisaomanik Jakob Johann Tiesenhausenilt ära ostis. Tollal kuulus kinnistu piiresse ka tänavast eemal asuv krundiosa, mis nüüdseks moodustab koos seal leiduva kivihoonega eraldi kinnistu. Kas krunt juba siis ka hoonestatud oli, pole teada. Võib siiski oletada, et otsaga tänavale jääv mantelkorstnaga palkmaja pärineb 18. sajandist, olles seega üks Rakvere linna kõige vanemaid tänini säilinud puitehitisi.

Esimesed andmed eraldi kinnistu kohta on säilinud aastast 1809!

Juba rohkem kui kaks sajandit seisab Rakveres mõisapargi idaservas Vabriku tänaval kindlalt vana puumaja. See maja on näinud aegade ja elu muutust läbi mitme sajandi. Hoone kuulus varasemalt mõisakompleksi ning kuulus Rakvere mõisa valitsejale.

Mäeveerel eraldi seisvat puumaja on läbi aegade kasutatud elumajana. Mõisakompleksist on veel säilinud mõisahoone, millest praeguseks on mitmete ümberehituste tulemusena saanud rahvamaja ning teater.

Mõisahoone on ümber ehitatud, kuid audentselt on säilinud tallid ja abihooned, mis on saanud uue funktsiooni.

Käesolevas loos käsitletakse detailsemalt mõisaansamblisse kuulunud elumaja ajalugu ja taastamise kulgu.

AJALUGU JA ESIALGNE SEISUKORD

Vana puitelamu Rakveres on üks linna huvitavamaid ehitisi, mis pärineb 18-ndast sajandist. Hoones on säilinud mitmed originaalsed ehitusdetailid – laiad voodrilauad, mis on kinnitatud sepanaeltega ja esialgne mantelkortsen. Aegade jooksul on majas tehtud mitmeid ümberehitusi. Näiteks 19. sajandi esimesel poolel on majale lisandunud lõunapoolne tiib.

Enne renoveerimistööde algust oli maja äärmiselt halvas olukorras. Katus lasi suures osas vihma läbi, mille tulemusena olid seinad osaliselt mädanenud, samuti tala- ning sarikaotsad. Vundamendi alt kasvasid välja suured vahtrapuud. Vundament oli 2/3 osas üleni maa sees, mistõttu olid mädanenud ka alumised palgid. Maja seisis koos, tänu suhteliselt hästi säilinud emataladele, mis hoidsid üleval laetalasid ning kogu katusekonstruktsiooni.

RENOVEERIMISE KÄIGUS TEOSTATUD TÖÖD

Peale uuringute, ekspertiisi ning projekti koostamist alustati lammutustöödega. Esimeses etapis sai lammutatud katus, millel oli katteks 5-8 kihti tõrvapappi ja ruberoidi. Kõige alumine kiht koosnes kohati laastukatuse jäänustest. Järgnevalt lammutati ilmselt nõukogude ajal ehitatud vaheseinad, mis jagasid endised toad imepisikesteks ruumideks. Nimetatud tööde tulemusena sai prügimäele viia ca 15 veoauto koormatäit prahti.

Konstruktsioonide koormusest vabastamiseks sai esimese korruse laelt kõrvaldatud soojustuskiht, mis koosnes samblast, liivast ja savist. Kuna maja oli aegade jooksul jäänud maa sisse, siis sai see välja kaevatud ja teisaldatud 30–70 cm paksune pinnasekiht. Avanes vundament ning saadi ülevaade selle seisukorrast. Järgnes vundamendi tugevdamine, mille tulemusena jäeti osaliselt nähtavale vana pae- ja raudkivist vundamendt, mis puhastati ja vuugiti.

Hoone välisfassaadi renoveerimise käigus eemaldati tugevalt kahjustunud voodrilauad ning taaskasutati võimalikult palju vana materjali. Originaal voodrilauaga kaeti peafassaad ning ülejäänud seinad kaeti samaväärse uue voodrilauaga. Seinte renoveerimise käigus asendati mitmeid palgiridu nii vundamendi pealt kui ka seinast. Kahjuks ei õnnestunud hankida vana palki, mida taaskasutada, siis kasutati uut männipalki. Hoovipoolne lõunasein mis oli nii amortiseerunud, et varises ise laiali, laoti ülesse.

Põrandad olid varasemalt osaliselt asendatud, kuid oli säilinud ka ca 30 cm laiusest lauast punnidega ühendatud algupärast põrandat. Põrandatalad olid suures osas mädanenud, kuid kasutuskõlblikud põrandalauad võeti lahti ning neid kasutati tubade lagede viimistluses.

Lisaks olid aastate jooksul kahjustunud laetalade ja sarikate otsad. Laetalade otsad suures osas asendati, kusjuures ühendamiseks on kasutati hollandi tappi, sepispolte ja klambreid. Samuti vahetati välja mädanenud sarikate otsad ning lisati uued sarikad katuse rihtimise lihtsustamiseks.

Puitelamu mantelkortsen oli suhteliselt hästi säilinud, kuid korstna väljaulatuvad osad olid lagunenud. Korstnapits lammutati katusepinnast 30–40cm allapoole ning laoti uuesti ülesse. Katusekattematerjalina kasutati pilpakatust, mis andis majale audentse ja kena välimuse.

KOKKUVÕTE

Peale maja restaureerimist on saanud endisest Õllepruuli tänavast (praegune Vabriku) ainus tõeliselt vanalinnalik tänav Rakveres. Tänav on suhteliselt kitsas ning seal on säilinud kivisillutis ning see on hoonestatud ainult ajalooliste hoonetega. Eelnevalt on restaureeritud Vabriku ja Tallinna tänava nurga poolsetel kruntidel asuvaid kivihooneid Peeter Trutsi ja SA Virumaa muuseumid poolt. Vabriku tn 2 näol on nüüd lisandunud nende hulka ka puitmaja. Ehitustööde valmides on saanud sellest piirkonnast koos mõisapargiga üks Rakvere huvitavamaid turismiobjekte.

Rakverest on saanud viimastel aastatel ajaloohuviliste turistide poolt Eesti üks aktiivsemalt külastatavaid kohti. Kindlasti lisab sellele piirkonnale väärtust Vabriku tänav 2 vana puitelamu taastamine.

MAJA AJALUGU

Vabriku tn 3 kinnistu (praegu Vabriku tn 2)

Esimesed andmed eraldi kinnistu kohta on säilinud aastast 1809!

AJALUGU JA ESIALGNE SEISUKORD

RENOVEERIMISE KÄIGUS TEOSTATUD TÖÖD

KOKKUVÕTE

BRONEERI OMA ÖÖBIMINE KOHE!

Täida allolev küsimustik ja saada meile taotlus sobiva korteri broneerimiseks!